Rootsi valitsus plaanib tõsta tööjõumakse

2016. aastaks küünivad maksutõusud 27,7 miljardile kroonile ehk 3,03 miljardile eurole.Neli nädala alguses avaldatud maksuplaani ettepanekutest tõstavad tööjõumakse.Uus valitsus plaanib kaotada noorte tööpuuduse leevendamiseks eelmise valitsuse poolt jõustatud maksusoodustused tööandjatele. See toimuks kahes etapis ning tooks riigikassasse tuleval aastal umbes 9,6 miljardit Rootsi krooni ning järgneval aastal 18,81 miljardit krooni.Krõbedamaks läheb suurema sissetuleku saajate maksustamine. Valitsus plaanib järk-järgult kaotada tulumaksukergenduse neile, kelle kuusissetulek jääb 50 000 – 123 000 Rootsi krooni (5400 - 13480 euro) vahele, lootes sellest riigikassasse tuleval aastal 2,36 miljardit Rootsi krooni. See tähendab, et maksumäär kõige viimaselt sajalt teenitud kroonilt kerkib 57 protsendilt 60 protsendile.„See võib mõjutada seda, kui palju inimene on valmis töösse panustama ja pingutama. Samuti võib see mõjutada haridusvalikuid ja uue ameti õppimise plaane,“ kommenteeris Rootsi majanduslehele Dagens Industri Lundi ülikooli ökonomist ja maksuekspert Asa Hansson.Pensionäridelt valitsus ühe käega võtab ja teisega annab. Tulumaks pensionitelt alaneb, teisalt tõusevad üle 65-aaastate pensionäride palgalt sotsiaalkindlustusmaksud, mille maksab tööandja.„Kuidas sobib see kokku demograafiliste arengutega, mille järgi me elame järjest kauem ja pensionäride ülalpidamiseks on noori järjest vähem,“ imestas Hansson. Ilmselt rehkendab valitsus sellega, et kui maksud maksab tööandja, ei tekita see pensionäride seas suuremat nurinat.Tubakaaktsiisi tõusust loodab valitsus täiendavat maksutulu 0,9 miljardit Rootsi krooni. Sigaretipaki hind kerkib 55 Rootsi kroonilt 57,41 kroonile ehk 6,2 eurole.„Fookus on tugevalt sellel, et riigi rahandus oleks kindlal alusel,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki peaökonomist Rootsis Roger Josefsson. Pikas perspektiivis riskivad need maksumuutused aga nõrgestada dünaamikat Rootsi majanduses ning võivad vähendada motivatsiooni hariduse omandamiseks, arvas ta.Peaminister Stefan Löfveni sotsiaaldemokraatidest ja rohelistest moodustatud vähemusvalitsus viis võimult Fredrik Reinfeldti paremtsentristliku valitsuse ning lubab nüüd kaheksa aastat väldanud maksukärbete järel suurendada kulutusi sotsiaalteenustele. Valitsuse majanduspoliitika peamine siht on saavutada aastaks 2020 madalaim töötuse määr Euroopa Liidu liikmesriikide seas.Vähemusvalitsuse proovikiviks saab tuleva aasta eelarve kinnitamine parlamendis. Selleks vajab valitsus Vasakpartei toetust, mis eeldab nii mitmeidki kompromisse.